TEGELIKUD TEGEVUSED TUNNIS
Planeeritud tunni viisin läbi teisipäeval, 13. märtsil. Tunni alguses tutvustasin tunni kava koos põhjendusega tunni teema ja meetodite valiku kohta. Lisasin, mille kohta tuleb neil iseseisvalt töö teha.
Alustasin faktidest Eesti Vabariigi kohta: pindala, rahvaarv, valitsus, riiklikud ja rahvuslikud sümbolid. Kuna oleme seda õppinud nii eelmisel kui ka sel õppeaastal enne vaheajale minekut, siis need teadmised olid lastel olemas. Edasi loetlesime meie naaberriigid ilmakaarte järgi ja leidsime need kaardilt üles. Täpsemat infot naabrite kohta vaatasime arvuti abil Viiu Hangi koostatud lingilt, mis on ära toodud tegevuse planeeringus. Võrdlesime naaberriikide pindalasid ja rahvaarve. Lapsi huvitasid ka rahvuslinnud ja -lilled.
Järgmiseks kuvasin ekraanile Eesti maakondade kaardi (Tiia Salmi koostatud mängu link). Kordasin üle, et tuleb väga tähelepanelik olla, kuna selle töö teeb iga laps hiljem uuesti. Mängisime mängu 2 korda koos läbi, kusjuures küsisin lastelt maakondade asukohti koos ilmakaarte nimetamisega. Seejärel saidki lapsed tahvelarvutid, avasid kooli kodulehel oleva digiblogi leheküljel oleva lingi ning asusid tööle. See töö võttis rohkem aega, kui ma arvata oskasin, ning tulemused olid veidi kesised. Ühtegi 100% õiget tööd ei olnud, kaks tööd olid alla 50% ja kahel lapsel jäi töö lõpetamata. Lubasin neile leida võimaluse kordustööks.
Viimasena mängisime Kuldvillakut Eesti kohta (link planeeringus). Kuna mäng iseenesest oli lastele tuttav (möödunud õppeaastal Hitsa kursuse raames tegin neile ise Baamboozle keskkonnas Kuldvillaku loodusõpetuse tunniks), siis olid nad mängimisega kohe päri. Küll aga tekitas probleeme rühmadeks jagunemine. Esimese hooga hakkasid nad kohe ise endile tiimikaaslasi valima. Kui kuulsid, et seekord on mul gruppide moodustamiseks teistsugune moodus (Flippity), tekitas see neis ootusärevust. Pärast loosimist, kui olin meeskondade nimed jõudnud ekraanilt ära kustutada, tekkis suur vaidlus, kes kuhu pidi minema. Kuna mina ka ei mäletanud täpselt võistkondade koostisi, siis ei jäänud muud üle, kui loosisime uuesti. Kuid aega oli nüüd kulunud jälle mitu minutit. Kui kella järgi oleks tund pidanud lõppema, oli mäng veel pooleli. Et meie koolis tunnilõpukella ei helistata, saime tundi segamatult veidi pikendada: lapsed tahtsid tingimata lõpuni mängida ning see toimus seekord vahetunni arvelt.
Tagasisidet andsid lapsed suuliselt. Neile tund meeldis, kuigi iseseisva töö maakondade määramise kohta oleksid nad kõik tahtnud uuesti teha. Annan neile selle võimaluse järgmisel tunnil.